Kehahooldus

Olen südamest tänulik Triinule, Agnesele ja Mikule – Innomedica füsioterapeutidele – kes aitasid mu luud ja liigesed jälle nendesse asenditesse, kus nad on mõeldud olema!

Läksin sinna natuke juhtumisi. Sest ema käis. Ja enne teda tädi jne. Kui mult küsiti, et miks ma tulin, siis suutsin küll leida paar põhjust, miks võinuksin tulla, aga põhiline oli ikka see, et “teised käisid ja mõtlesin, et tulen ka lasen end üle vaadata…”

Kõigepealt pannakse paika keha alus – nagu vundament – hüppeliigesed ja vaagnaluu. Mul askeldati nö “sabakondi” kallal ka. Jah, olen kunagi mitu korda ühte hüppeliigest välja väänanud, aga teist mitte. Ja vähemalt kahte korralikumat kukkumist talisporti tehes mäletan ka, mille järel sabakont ja sealne piirkond mõnda aega valutasid. Aga et ma olin viimasel ajal elanud vaagnaluuga, mis ühel keha poolel paiknes umbes 1 cm jagu kõrgemal kui teisel pool – seda ma küll arvata ei osanud…

Ja kui vundament on viltu, vajub ju ka kõik kõrgemal olev viltu. Polnud siis ime, et enne oli sirge seljaga olemine omajagu katsumus, mis varem või hiljem väsitav ja ebamugav tundus. Sisemiselt – mitmed selgroolülid olid paigast nihkunud ja ka päris mitu roiet olid selgroo juures lahkunud oma “pesadest”. Mul muidugi polnud aimugi sellistest asjadest…

Lisaks tegid viltused hüppeliigesed ja vaagnaluu aeg-ajalt ka nende vahel olevatele põlvedele valu.

Jooga harjutusi oli varem ühele poole hulga lihtsam teha kui teisele poole. Teisele poole oli mõnda asja lausa päris raske teha. Viltune keha oli ühtepidi ilma keeramatagi peaaegu asendis. Teist pidi tuli aga vint korralikult üle keerata, mis ei tundunud sugugi mõnus.

Nüüd on siis kõik korras jälle :) Tunne on nagu oleks kehaga tehnohoolduses käinud, kus vaadatakse, et kõik “jupid” õigesti paikneksid ja tänu sellele optimaalselt toimida saaksid. Autode ja jalgrataste ja mootorrataste ja kes teab millega veel käiakse – mõned kuud tagasi ma ei teadnudki, et oma kehaga ka võiks hoolduses käia.

Sirge selg tahab toeks ikka otse istumist ja et klaviatuur ei oleks liiga kaugel jne. Ergonoomika ikka.

Tekkis aga ka selline mõte, kui juhtusin lugema soovitust, et “treenige oma seljalihaseid, et toetada oma selga ja et rüht oleks hea” jne: Kas mitmed treeningstiilid tegelikult vaikimisi ja sellest rääkimata eeldavad, et inimestel on luud ja liigesed treeningut alustades nende õigetes asendites?

Peale paika panemist harjus keha ümber. Avastasin/sain tundma lihaseid, mis varem oleksid vast võinud töötada, aga keha vale asendi tõttu töötasid teised lihased ja seni polnud neil “õigetel” midagi teha. Nüüd vast tasuks alles selja- ja muid keha toetavaid lihaseid treenima hakata :)

This entry was posted in kogemus, praktiline, harjutus, tervis. Bookmark the permalink.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *